Riskirühmad

Riskirühmad on populatsioonigrupid, kellel esineb suurem tõenäosus teatud tervise- või sotsiaalsete mõjude tekkeks. Risk võib tuleneda bioloogilistest, käitumuslikest või sotsiaalsetest teguritest ning see ei tähenda, et kõik selle rühma liikmed kogevad negatiivseid tulemusi, vaid nad on probabilistlikult haavatavamad võrreldes teistega. Risiko hindamisel pööratakse tähelepanu nii haiguste esinemissagedusele, haigestumise raskusele kui ka ligipääsule tervishoiuteenustele ja sotsiaalsetele ressurssidele.

Riskirühmi tähistatakse sageli seoses tervishoiu, haiguste ennetamise või kriisidele reageerimisega. Levinumad näited hõlmavad eakaid ja väikelapsi, rasedaid, krooniliste haiguste või immuunsüsteemi nõrgenemisega inimesi, ning neid, kelle elutingimused või töötingimused suurendavad haigestumise või kahjulike mõjude riski (näiteks hooldustöötajad, madala sissetuleku või ebavõrdse juurdepääsuga inimesed, rahvusvähemused, migrantide tööhõivesegmendid, tihedalt elavad kogukonnad). Koolitatud riskirühmade täpne koosseis oleneb kontekstist ning seal võivad olla ka sõltuvad hinnangud piirkonna epidemioloogia ja sotsiaalsete tegurite põhjal.

Kasutus ja hindamine hõlmavad andmete kogumist ja analüüsi tervishoiuandmetest, epidemioloogilistest uuringutest ning sotsiaalsetest näitajatest. Riskirühmi kasutatakse sihitud sekkumiste, nagu prioriteetse vaktsineerimise, varajase avastamise ja teavituskampaaniate, ressursijaotuse ja kohandatud tervishoiupoliitika kujundamisel. Hindamisel tuleb arvestada, et riskikonsept on dünaamiline ja iga inimene võib kuuluda mitmesse rühma; liialdatud märgistamine võib põhjustada stigmatiseerimist ning andmete privaatsus peab olema kaitstud.