elutingimused

Elutingimused tähistavad kromatograafias kolonnist eralduvate ainete lahutamise ja kolonnist väljumise tingimuste kogumit. Need sisaldavad mobiilse faasi koostist ja selle muutmise kava (isokraatiline või gradientne elutsioon), mobiilse faasi pH ja ioonjõudu, temperatuuri ning voolukiirust, samuti staatsionaarfaasi omadusi ja kolonni geomeetriat. Elutingimused võivad mõjutada retentsiooni, lahutust ja analüüdi korduvust ning seega otsustavad tehnilise lahutuse kvaliteedi.

Elutingimused jagunevad peamiselt isokraatiliseks ja gradientseks elutsiooniks. Isokraatiline elutsioon kasutab püsivat mobiilse faasi koostist, gradientne elutsioon aga muudab järk-järgult mobiilse faasi koostist või ioonjõudu, et parandada lahutust ja lühendada analüüsi aega. Lisaks võivad muutuda mobiilse faasi lisandid, pH või temperatuur, et suurendada eristuvust või vähendada kadu.

Olulised tegurid, mida elutingimuste valimisel arvestada, on analüütiline eesmärk (lõpptulemus: lahutus ja kvantifikatsioon), katkestused ja detektori sobivus, lahustite kergesti lahustuvad omadused ning ohutus ja keskkonnamõjud. Optimeerimine hõlmab mobiilse faasi koostise ja programmi valikut, pH ja ioonjõu reguleerimist, temperatuuri ning voolukiirust. Tihti kasutatakse eksperimenteerimisel kiiruskava või design of experiments lähenemisviise, et saavutada parim resolutsioon minimaalse analüüsiaja ja jääkide kõrval.

Rakendused hõlmavad peamiselt HPLC ja TLC meetodeid, kuid elutingimused on olulised ka GC ja teiste kromatograafia vormide puhul. Nad on keskseid tööriistu ravimite, keskkonna-, toiduaine- ning bioanalüüsi analüüsis ja tööstusliku kvaliteedikontrolli protsessides.