ennetamise

Ennetamine ehk ennetus tähendab tegevuste ja meetmete kogumit, mille eesmärk on vähendada haiguste, vigastuste ja muude kahjude esinemissagedust ning parandada elanikkonna tervist ja heaolu. See hõlmab nii üksikisiku tasandil toimetatavaid harjumuste kujundamist kui ka laiemat ühiskondlikku püüdlust muuta keskkonda ja poliitikat nii, et riske vähendataks ja tervislikke valikuid soodustataks.

Esimene lähenemine ehk primaarne ennetus püüab haiguste tekkimist ennetada. Näiteid on vaktsineerimine, tervislik toitumine, regulaarne liikumine, suitsetamise vähendamine ning ohutu keskkonna ja tööohutuse tagamine.

Teine lähenemine ehk varajane avastamine hõlmab haiguste varajast tuvastamist ja sekkumist enne sümptomite süvenemist. Sellesse kuuluvad sõeluuringud ja varajased diagnostikaprogrammid, mis võimaldavad viivitamatuid ning tõhusaid sekkumisi.

Kolmas lähenemine ehk tertsiaarne ennetus keskendub juba tekkinud kahju vähendamisele ja taastumise soodustamisele, näiteks rehabilitatsioon, krooniliste haiguste hooldus ja funktsioonide säilitamine.

Ennetamine on interdistsiplinaarne valdkond, mis ühendab meditsiini, rahvatervist, psühholoogiat, sotsiaalpoliitikat ja linnaplaneerimist. Selle edukus sõltub andmete kogumisest, investeeringutest ning koostööst erinevate asutuste ja kogukondade vahel. Eetilised kaalutlused ning tasakaal isikuõiguste ja kollektiivse heaolu vahel on samuti olulised.

Säilitada ja parandada tervist on peamine eesmärk ning seetõttu mõõdetakse ennetust sageli haiguste leviku vähenemise, elukvaliteedi paranemise ja kulude kokkuhoiu kaudu.