segregratsiooni

Segregatsiooni mõiste viitab protsessile, mille käigus inim- või teist tüüpi üksused eraldatakse teistest kokkupuust lähtuvalt polügoonidest, kultuuridest, sotsiaalsetest või majanduslikest erinevustest. Sotsiaalsetuspectsiliselt tähendab see sageli piiranguid või eristusi, mis takistavad mingite ruumide, ressursside või võimaluste võrdset juurdepääsu. Termin tuleb latinis "separatio", mis tõlkes tähendab eraldamist. See iseloomustab nii rassistlikku, klassiliselt ja maastikueelte takistusi kui ka kultuurilisi piiranguid.

Segregatsiooni ajaloolised näited hõlmavad ​​USA 19. sajandil piirkondlikke seadusi, mis mõõgisid mustade naiste ja valgete mahepinna vastastikust suhteid, ning Nõukogude Liidu maja- ja tööjõukaitseplaneeringuid, mis jagasid akadeemilisi võimalusi etniliste ja poliitiliste gruppide vahel. Euroopa ÜRO kaudu on viimase kümnendi jooksul arutleneud, kuidas institutsiooniline segregatsioon mõjub allevõtlikkusele ja ühiskondlikele põhimõtetele.

Ametlik kirjeldus segregaatioks võib olla privaatset konkreetsetid eelistuseks piirkondades, kus üks grupi liikmed identifitseerivad end edukamalt või kliima, mis peegeldab kultuurilist identiteeti ja tic. Taguse teatud mõjat, ....