ravimitüüpe

Ravimitüüpe on erinevate klassifikatsioonide abil, mis arvestavad ravimi koostist, toimemehhanismi, manustamisviisi ja reguleerivat staatust. Eestis ja Euroopa Liidus sobituvad need süsteemid sageli üksteisega, pakkudes arusaama ravimi võimalustest ja piirangutest.

Peamised suurklassid on väikesemolekulaarsed ravimid ja bioloogilised ravimid. Väikesemolekulaalsed ravimid on tavaliselt keemilised ühendid, mis võivad olla sünteetilised või looduslikest allikatest ning mille molekulid on suhteliselt väikesed. Bioloogilised ravimid koosnevad suurtest makromolekulidest või elusorganismide toodetud komponentidest ning hõlmavad näiteks monoklonaalseid antikehi, rekombinantsed valgud, vaktsiine ningат geen- ja raku teraapiaid.

Ravimitüüpe eristatakse ka manustamisviisi järgi: suukaudsed vormid (tabletid, kapslid, siirupid) on kõige levinumad, kuid kasutusel on ka parenteraalsed vormid (intravenoossed või intramuskulaarsed lahused) ning kohalike ravimvormide (näiteks salv, kreem, plaastrid) või inhalatsioonivormi kaudu manustatavad ravimid. Silma- või kõri-nina manustused ning erinevad inhalaatorid on spetsiifilised valdkonnad.

Ravimitüübid jaotatakse regulatiivse staatuse järgi riikliku ja rahvusvahelise korrastuse alusel: retseptiravim (vajab arsti väljastatud retsepti) ja apteegi vaba ravim ehk käsimärt ravim (OTC). Lisaks liigitatakse ravimid sageli näidustuste või toime mehhanismi põhjal, näiteks antibakteriaalsed ja viirusevastased, põletikuvastased, südame- ja veresoonkonna ravimid, onkoloogilised ning neuro- või psühhiaatrilised ravimid.

Ravimitüüpide mõistmine aitab hinnata sobivat ravi, ohtusid, kõrvaltoimeid ja kliinilist mõju ning on oluline osa tervishoiu otsustusprotsessist.