klassifikatsioonide

Klassifikatsioonide mõiste hõlmab meetodeid ja süsteeme, mille abil erinevaid esemeid, nähtusi või teadmisi rühmitatakse vastavalt sarnaste omaduste põhjal. Klassifikatsioonide eesmärk on luua struktuur, mis parandab otsingut, võrreldavust ja kommunikatsiooni eri valdkondades.

Klassifikatsioonid jagunevad sageli hierarhilisteks (taksonoomiad) ja mitmetasandilisteks skeemideks. Hierarhiline lähenemine korraldab üksused tasandite kaupa sõltuvalt ülem- ja alamhulgast; see võimaldab lihtsat jaotust, kuid ei pruugi alati kajastada kõiki seoseid. Võrgu- või mitmekanalilised skeemid ühendavad üksusi mitme kategooriaga ning peegeldavad nende mitmekülgseid suhteid.

Olulised näited on bioloogiline taksonoomia (liigid, perekonnad, klassid), kirjandus- ja andmekogude klassifikatsioonid (nt Dewey Decimal Classification, Universal Decimal Classification) ning meditsiinilised klassifikaatorid (ICD-10). Infotehnoloogias ja arhitektuuris kasutatakse taksonoomiaid ja ontologiaid metadata ja semantilise interoperateerimise jaoks.

Klassifikatsioonide loomisel rõhutatakse standardiseerimist, konsensust ja dokumentatsiooni. Sageli kaasatakse eksperte ning kasutatakse andmeanalüüsi, klasterdamist ja loogikaalaseid kriteeriume. Viimastel aastatel on suurenenud semantiliste suhete modelleerimine ontoloogiate abil, mis võimaldavad masinloetavaid semantilisi seoseid.

Väljakutsed hõlmavad kultuurilist konteksti ja ajas muutuvat keerukust, subjektiivseid valikuid ning süsteemide säilitamist ja ajakohastamist uute andmete ja vajadustega.