modelleerimine

Modelleerimine on tegevus, mille eesmärk on luua mudelid, mis esindavad tegeliku maailma objekte, süsteeme või protsesse viisil, mis on mõistetav, analüüsitav ja kasutatav otsuste tegemisel. Mudelite loomine hõlmab asjaolude ja omaduste kirjeldust, seoseid ja eeldusi, ning on tihti osa projekti või uuringu süstematiseerimisest. Mudelid võivad olla kontseptuaalsed, loogilised ja füüsilised, ning neid võib esitada grafika, teksti, matemaatiliste valemite või arvutuste vormis.

Erinevates valdkondades kasutatakse erinevaid mudelitüüpe. Tarkvara- ja süsteemide modelleerimine tegeleb sageli UML-i koostamise ja arhitektuuriliste skeemidega; äri- ja protsessimudelid kasutavad BPMN-i või väärtusahela skeeme; andmete modelleerimisel levinud on ER-diagrammid ja andmemudelid. Lisaks võivad olla matemaatilised ja simulatsiooni mudelid, mis võimaldavad ennustusi ja stsenaariumide testimist.

Modelleerimise elutsükkel hõlmab nõuete kaardistamist, kontseptuaalse mudeli loomist, loogilise mudeli täpsustamist, füüsilise mudeli realiseerimist ja mudeli valideerimist ning kasutuselevõttu. Protsess on sageli iteratiivne ja koostööl põhine, kaasates erinevaid sidusrühmi.

Väärtuslik on mudelite kasutamine kommunikatsiooni parandamiseks, keeruliste süsteemide mõistmiseks ja otsuste tugi pakkumiseks. Mudelid võimaldavad eksperimentaalseid testimisi ja riskide tuvastamist varases etapis. Väljakutsed hõlmavad sobiva abstraktsiooni taseme leidmist, mudelite ajakohasuse tagamist, kaasahaaramist ning sobivate tööriistade ja standardide valikut.