vajadustega

Vajadustega inimesed on inimesed, kellel on füüsilised, vaimsed, sensoorilised või arengulised erivajadused, mis võivad vajada täiendavat tuge või kohandusi ühiskondlike teenuste, hariduse või tööhõive kasutamisel. Erivajadused võivad olla püsivad või ajutised ning need võivad väljenduda erinevatel eluperioodidel.

Terminoloogia: Eesti keeles kasutatakse sageli väljendeid “inimesed, kellel on erivajadused” või “vajadustega inimesed”. Person-first keel rõhutab isikut, mitte diagnoosi; mõisteid arutatakse ja keelekasutus võib erineda kontekstist.

Õigused ja raamistik: Rahvusvaheliselt on puuetega inimestel CRPD alusel õigused, sealhulgas võrdne kohtlemine, osalus ja ligipääsetavus. Riigid rakendavad seadusandlust ja programme, et edendada haridust, tervishoid ja tööhõivet ning vähendada füüsilisi ja digitaalseid barjääre.

Haridus ja tööhõive: Kaasav haridus võimaldab erivajadustega õpilastel õppida koos kaaslastega ning saada individualiseeritud tuge. Tööturul tähendab see töökohtade kohandamist ja diskrimineerimise vastast kaitset ning võimalusi töövõime ja professionaalse arengu jaoks.

Ligipääsetavus ja teenused: Oluline on füüsiline ligipääsetavus, ligipääsetav digitaalturundus ja teave, kommunikatsiooniteenused ning abivahendid, mis võimaldavad igapäevaseid vajadusi katta ja iseseisvust suurendada.

Sotsiaalne kontekst: Kaasatus ja õigused nõuavad jätkuvat tööd ühiskondlikus hoiakutes, et vähendada stigmat ja suurendada enesemääramisõigust ning osalust kõigis eluvaldkondades.