vaktsiine
Vaktsiin on bioloogiline preparaat, mis stimuleerib immuunsüsteemi tekitama mälurakke ja antikehi, pakkudes kaitset konkreetse haiguse vastu. Vaktsiinid võivad sisaldada elus attenueeritud viiruse või bakteri, inaktiveeritud (töödeldud) viiruse või bakteri, toksoidid, konjugaat- või subühikkomponente ning uue põlvkonna tehnoloogiaid nagu DNA- või RNA-vaktsiinid ja viirusvektori vaktsiinid. Pärast vaktsineerimist tekivad organismis B- ja T-rakud ning mälurakud, mis võivad haigust tulevikus kiiresti ära tunda ja raskete sümptomitega haiguste tekkimist ennetada.
Vaktsiinide ajalugu ulatub 18. sajandi lõppu, kui Edward Jenner demonstreeris lehmapõletikust saadud materjali kasutamist kaitseks variola
Vaktsiinide tüübid: elus attenueeritud vaktsiinid; inaktiveeritud vaktsiinid; konjugaat- või subühikvaktsiinid; toksoidvaktsiinid; DNA- või RNA-vaktsiinid ning viirusvektori
Ohutus ja regulatsioon: vaktsiinid läbivad ulatuslikud eel- ja järelanalüüsid ning neid reguleerivad riiklikud tervishoiu- ja ravimiametid.
Säilitamine ja mõju: paljud vaktsiinid vajavad külmhoidust ning nõuavad külmhooaja kindlustamist. Laialdased immuniseerimiskampaaniad kaitsevad kogukondi, tekitavad