ühendid

Ühendid (keemilised ühendid) on ained, mis tekivad kahe või enama elementide keemilise sideme abil kindlas suhtes ja moodustavad uue aine, mille koostis ja omadused on definitsed. Erinevalt segudest ei saa ühendit lihtsalt füüsiliselt eraldada; selle koostis ja omadused jäävad keemilise muutusega muutumatuks. Ühendi moodustamisel osalevad aatomid tavaliselt erinevatest elementidest ning nende arvu ja vask-seoste kuju määravad kogu ühendite olemuse.

Ühendid võib jaotada erinevate kriteeriumide järgi. Põhiline eristus on sideme tüüp: ioonilised ühendid tekivad metallide ja mittemetallide vahel ja on tihti tahked ning hästi vees lahustuvad. Kovalentsed ühendid moodustuvad mittemetallide vahel ning võivad olla gaasilised, vedelad või tahked. Metallilised sidemed esinevad tihti metallide omavahelistes ühendites ning annavad neile iseloomuliku elektrilise juhivuse. Lisaks on olemas koordineeritud kompleksid, kus metallioonile on ligandid koondunud. Samuti eristatakse orgaanilisi ühendid, mis sisaldavad peamiselt süsinikku ja vesiniku, ning anorgaanilisi ühendid, kus süsiniku roll võib olla piiratud.

Nimeks nimetatakse peamiselt keemilise valemi ja struktuuri järgi. Binary ühendite nimed näitavad koostist (näiteks naatriumkloriid NaCl, vesi H2O), ning IUPAC-nomenklatuur annab reeglid, kuidas aatomeid ja sidemeid järjestada. Ühendid omavad kindla koostise tõttu spetsiifilisi omadusi, mis eristavad neid elementide pelgalt segust.

Ühendid moodustavad keemiliste reaktsioonide aluse ning neid kasutatakse laialdaselt looduses, keemias, bioloogias ja tööstuses. Nende uuring aitab mõista aineomadusi, reaktsiooniskeeme ja materjalide arendust.