päikesevalgusest
Päikesevalgus on Päikesest kiirgav elektromagnetiline kiirgus, mis jõuab Maale ning sisaldab peamiselt nähtavat valgust koos osaga ultraviolett- ja infrapunakiirgusest. See on oluline Maa energiavoo ja elutegevuse allikas ning mõjutab kliimat, ökosüsteeme ning inimeste igapäevaelu.
Spekter jaguneb UV-, nähtava ja infrapuna kiirguse vahel. Päikese konstant Maale atmosfääri kohal on umbes 1361
Päikesevalgus tekitab diurnalset ja aastaaegset muutust: päevavalguse pikkus ja valgusnurk sõltuvad Maa telje kalduvusest ja aastaajast.
Bioloogiline tähtsus: inimese nahk sünteesib D-vitamiini päikesevalguse toimel ning valgus reguleerib tsirkadiaalseid rütme. Taimed ja mikroorganismid
Kasutus ja tehnoloogia: päikeseenergia kogutakse fotogalvaanikaga ja kasutusvalmis kujul soojusenergia kaudu; päevavalgus optimeerib arhitektuuri, vähendades kunstliku
Mõõtmine ja ohutus: UV-kiirgus hinnatakse UV-indeksiga; UV-A ja UV-B võivad põhjustada naha ja silmade kahjustusi, UV-C
---