fotosünteesiks

Fotosünteesiks on biokeemiline protsess, mille käigus rohelised taimed, vetikad ja mõned bakterid muundavad päikeseenergia valguse, vee ja süsinikdioksiidi abil glükoosiks (suhkrud) ja hapnikuks. Seda protsessi peetakse elu aluseks Maal, kuna see toodab enamiku maailma energiast ja vabastab hingamiseks vajalikku hapnikku.

Fotosüntees toimub peamiselt taime lehtedes, spetsiifilistes organellides, mida nimetatakse kloroplastideks. Need kloroplastid sisaldavad klorofülli, rohelist pigmenti, mis neelab valguse energiat. Fotosünteesi protsess jaguneb kaheks peamiseks etapiks: valgusest sõltuvad reaktsioonid ja valgusest sõltumatud reaktsioonid ehk Calvin'i tsükkel. Valgusest sõltuvates reaktsioonides kasutatakse valgusenergiat vee molekulide lagundamiseks, vabastades hapnikku ja tootes energiakandjaid ATP-d ja NADPH-d. Calvin'i tsükkel kasutab seejärel neid energiakandjaid süsinikdioksiidi muundamiseks glükoosiks.

Fotosüntees mõjutab oluliselt Maa atmosfääri koostist, reguleerides süsinikdioksiidi ja hapniku tasemeid. See on ka aluseks peaaegu kõigile toiduahelatele, kuna taimed on tootjad, kes loovad orgaanilist ainet, mida teised organismid tarbivad. Protsessi efektiivsus ja kiirus võivad varieeruda sõltuvalt teguritest nagu valguse intensiivsus, temperatuur ja süsinikdioksiidi kontsentratsioon. Fotosünteesi uurimine on oluline põllumajanduse, kliimamuutuste ja biotehnoloogia valdkonnas.