atmosfääri

Atmosfäär on Maa ümbritsev gaasikiht, mis püsib gravitatsiooni toel Maa kohal. See ulatub väga suurtele kõrgustele ning õhk muutub kõrguse tõustes järk-järgult haruldasemaks, kuni see lõpuks sulandub kosmosega. Atmosfääri roll on pakkuda eluks sobivat keskkonda, kaitsta planeeti kosmose kiirguse ja UV-kiirguse eest ning võimaldada ilma ja kliima kujunemist.

Atmosfääri koostis on peamiselt lämmastik (N2) umbes 78% ja hapnik (O2) umbes 21%. Väikesed kogused gaase, sh argooni (Ar), neooni (Ne) ja süsinikdioksiidi (CO2), moodustavad ülejäänu. Veeauri sisaldus on väga varieeruv ja sõltub kõrgusest ning niiskusest. Stratosfääris asub osoonikiht, mis neelab osa UV-kiirgusest ja aitab kaitsta Maad.

Atmosfääri kihid on troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär ja eksosfäär. Troposfääris tekivad ilm ja sademed; stratosfääris on osoonikiht; kõrgematel kihtidel temperatuur muutub sõltuvalt päikeseenergiast ja õhk muutub õhemaks. Ioonosfäär on osa kõrgematel kihtidel, mis mõjutab raadiokommunikatsiooni. Inimtegevus, sealhulgas kasvuhoonegaaside suurenev sisaldus, mõjutab koostist ning kliimat ja võib muuta osoonikihti, sademete mustrit ning üldist õhkkonna tasakaalu.