klorofülli

Klorofüll on roheline pigment, mis on fotosünteesil hädavajalik. See esineb peamiselt taimedes, vetes ja sinivetikates ning imab valgusenergiat, mida kasutatakse CO2 ja vee muundamisel glükoosiks, vabastades samal ajal hapnikku.

Peamised vormid on klorofülli a ja klorofülli b, mis esinevad kõrgemates taimedes ning moodustavad koos teiste komponentidega fotosüsteeme I ja II. Mõnel vetika- ja sinivetikataimestikul esinevad lisavormid nagu klorofülli c, d ja f, mis võimaldavad laiemat valgusabsorptsiooni.

Klorofülli struktuur koosneb porfüriinirõngast ja pikkadest lipiidsetest sabadest; keskmes on magneesium-ioon. Biosüntees algab lihtsatest lähteainetest ja kulgeb mitmete ensüümide kontrollitud teekonna kaudu, mis lõpuks kaasab magneesiumi ja loob funktsionaalse pigmendi.

Klorofülli asukoht on kloroplastides tilakoidmemraanidel, kus see kuulub fotosüsteemide I ja II osade pigmentarvusse. Taimeklorofülli järgi peegeldub lehtede roheline värvus; valguse paigutamisel muundab pigment energia, et ajada fototsüütide reaktsioonide seeriat ning vabastada hapnikku.

Lehe vananemisel ja lehtede lagunemisel laguneb klorofüll ning ta peatub, kuid karotenoidid muutuvad visuaalselt nähtavaks, muutes värvi kollaseks või oranžiks. Klorofülli derivaate, nagu klorofülliin (vesilahustuv vorm), kasutatakse toidu- ja kosmeetikatoodetes rohelise värvina.