energiakasutuse

Energiakasutus ehk energiatarbimine viitab kogu energiahulgale, mida majandus ja ühiskond kasutavad kindlal ajaperioodil. See hõlmab elektrit, kütuseid ja soojust ning on oluline näitaja majandustegevuse, elukvaliteedi ja keskkonnamõju hindamisel.

Mõisted: lõppenergia on see, mida lõppkasutaja tegelikult tarbib (elektrit, kodukütust, kütused transporti). Primaarenergia kirjeldab kogu energiaressursi, mis on vajalik tootmiseks ja edastamiseks, kaasa arvatud tootmises tekkivad energiakaod.

Tarbimine jaguneb peamisteks valdkondadeks: hooned ja eluasemed, tööstus, transport ning teenindus. Iga sektor kasutab erinevaid energiaallikaid, näiteks elektrit ja soojust hoonetes ning kütuseid transporti ja tööstust.

Mõõtmine ja näitajad: energiakasutust mõõdetakse tavaliselt kilovatt-tundides (kWh), teravatt-tundides (TWh) või exajoule’ides (EJ). Olulised näitajad on energia tarbimine per capita, energiaintensiivsus (energia tarbimise ja majandustegevuse suhe) ning energiastruktuuri jaotus elektri, sooja ja kütuste vahel.

Trend ja mõju: maailmas kasvab energiatarbimine koos majandusarenguga, kuid energiatõhusus, elektrifikatsioon ja taastuvad energiaallikad vähendavad süsinikujalajälge ning muudavad energiakasutuse struktuuri.

Poliitika ja andmed: energiaefektiivsusnõuded, hoonete ja tööstuse standardid ning maksustamine on tähtsad vahendid. Riiklikud ja piirkondlikud plaanid suunavad investeeringuid ja arendust. Riiklikud andmeallikad, energiabilanss ja statistika jälgivad arengut.