kütused

Kütused on energiaallikad, mis vabastavad energiat keemilise oksüdatsiooni teel ning mida kasutatakse töö tegemiseks, soojuse tootmiseks või mootorite vedamiseks. Need võivad olla tahked, vedelad või gaasilised ning neid saab salvestada ja transportida.

Kütused jagunevad peamiselt fossiilseteks kütusteks ja biokütusteks. Fossiilsed kütused, nagu kivisüsi, nafta ja maagaas, moodustuvad geoloogiliste protsesside pikaajalise toimimise tulemusena. Neil on suur energiatihedus, kuid need on piiratud ning põletamisel tekkivad CO2 ja teised saasteained. Biokütused pärinevad biomassist ja jagunevad vedelateks või gaasilisteks kütusteks; näideteks on bioetanool, biodiesel ja puidujäätmetest toodetud vedel kütus. Biokütustel on potentsiaal vähendada netokogust CO2 heitmeid, kui nende tootmine ja kasutamine on jätkusuutlik ja tõhus.

Kasutusalad hõlmavad peamiselt transporti, tööstust ja kodumajapidamisi. Transpordis on kütused peamine energiaallikas, samas kui tööstus ja kütteinfrastruktuurid kasutavad kütuseid soojuse ja energia tootmiseks.

Kütuste roll majanduses on oluline, kuid nende kasutamine avaldab mõju kliimale ja õhusaastele. Kuna paljud kütused on piiratud ressursid, suurendab rahvusvaheline koostöö ning investeeringud jätkusuutlikesse alternatiividesse ning efektiivsematesse tootmis- ja tarneviisidesse energiaturgudel nende jätkusuutlikkust.