menstruatsioonide

Menstruatsioonid ehk menstruatsiooniperiood on igakuine verejooks, mis tekib emaka limaskesta (endomeetriumi) väljaheitmise tõttu, kui rasedus ei toimu. See on osa reproduktiivsüsteemi normaalsest toimimisest. Veritsust reguleerivad hormonaalsed muutused, mille keskmes on munasarjade östrogeen ja progesteroon ning ajus vabanevad gonadotropiinid (FSH ja LH).

Menstruaatori tsükkel kestab tavaliselt 21–35 päeva. Selles perioodil valmivad munasarjade foliidid, toimub ovulatsioon ning järgneb luteaalfaas. Kui viljastumist ei toimu, langevad östrogeen- ja progesteroonitase ning emaka limaskestast vabaneb veri.

Menstruatsiooni päevade arv on tavaliselt 3–7 ning verehulk umbes 30–80 ml, kuid vahed on individuaalsed. Mõnel inimesel võivad esineda krambid (düsmenorröa), väsimus, rindade hellus või iiveldus; sümptomid võivad olenevalt inimesest erineda.

Hügieen ja mugavus: kasutatakse padjakesi, tampoone või menstruaalkuppi. Oluline on tooteid regulaarselt vahetada ning järgida tootja juhiseid. Douchimine ja tupe sisemised puhastused pole soovitatavad. Toksilise šoki sündroomi risk on haruldane, kuid olemas, seetõttu tuleb olla tähelepanelik ja mitte ületäita toote kasutust.

Meditsiiniline tähelepanu on vajalik, kui verejooks on väga tugev või püsiv, kui tsükkel muutub äkki ebaregulaarsed või kaasnevad tugevad valud või veritsus pärast menopausi. Mõningad haigused nagu PCOS, endometrioos või kilpnäärmehaigused võivad menstruatsiooni mõjutada.