ovulatsioon

Ovulatsioon ehk munaraku vabanemine küpsest munasarja folliikulist on protsess, mille käigus küps munarakk eraldub ja liigub munajuhmadesse viljastumise suunas. See tavaliselt toimub menstruaaltsükli keskpaigas; tsüklite pikkus on naisel sageli 21–35 päeva ja ovulatsiooni päev võib varieeruda.

Hormonaalse kontrolli eest vastutab LH ehk luteiniseeriv hormoon. LH järsk tõus vallandab folliikuli rebenemise ning munarakk vabaneb. Pärast ovulatsiooni muutub folliikuli kollakehaks (korpus luteum), mis eritab progesterooni ja väikese koguse östrogeeni. Progesteroon valmistab emakaarterit ette raseduseks; kui viljastumist ei toimu, korpuse luteum taandub ja algab menstruatsioon.

Viljakuse aken on periood, mil viljastumine on kõige tõenäolisem. Tavaliselt on suurim võimalus umbes viis päeva enne ovulatsiooni ja selle päeva vältel kuni umbes 24 tundi pärast ovulatsiooni. Muna elab viljastamiseks umbes 12–24 tundi, sperm võivad elada muutunud keskkonnas umbes 3–5 päeva.

Märkide ja jälgimise korral võivad ovulatsiooni märgid hõlmata valu ovulatsiooni ajal (mittelschmerz), emakakaela lima muutumist—venivamaks ja libedamaks—ning basaaltemperatuuri väikest tõusu pärast ovulatsiooni. Kuid ovulatsiooni kogemine ja selle märgid varieeruvad suuresti ning kõik ei koge neid.

Anovulatsioon on tsükliline olukord, kus munarakk ei vabane. See võib esineda noorukieas, perimenopausi ajal või teatud haiguste, nagu PCOS, puhul. Ovulatsiooni kinnitamiseks kasutatakse tavaliselt meditsiinilist jälgimist, sealhulgas vere- või ultraheliuuringuid, kui viljastumine on eesmärk.