ovulatsiooni

Ovulatsioon on küpsenud munaraku vabastamine munasarjast. See on follikulaarfaasi lõpposa menstruaaltsüklis ja tavaliselt toimub tsükli keskel. 28-päevase tsükli korral on ovulatsioon umbes 14. päeval, kuid täpne aeg võib varieeruda sõltuvalt naise vanusest, tervisest ja tsükli pikkusest.

Ovulatsiooni vallandab LH-hormooni järsk tõus, mis põhjustab folliikuli lõhkemise ja munaraku vabanemise. Pärast vabastamist liigub munarakk munajuhasse ja võib viljastuda 12–24 tunni jooksul. Sperm võib elada kehas 3–5 päeva, mistõttu viljastumise aken on tavaliselt umbes 5 päeva enne ovulatsiooni kuni 1 päev pärast seda.

Pärast ovulatsiooni kujuneb corpus luteum, mis tekitab progesterooni. Progesteroon valmistab emakaseina ette raseduseks. Kui rasedust ei toimu, langeb progesteroon ja algab uus menstruaaltsükkel.

Märgid ja jälgimine: paljudel naistel ei ole märkimisväärseid sümptomeid. Mõned kogevad emakakaela lima muutumist (vedelamaks, siledamaks) ja basaaltemperatuuri tõusu pärast ovulatsiooni; mõnel ka alakõhuvalu ehk mittelschmerz. Ovulatsiooni saab hinnata ovulatsioonitestide (LH-testid), basaaltemperatuuri jälgimise või emakakaela lima jälgimise abil.

Variaatsioon ja tervis: tsükliline varieeruvus on normaalne; ovulatsioon võib olla puudulik (anovulatsioon) eriti noorukitel esimestel tsüklitel või menopausi ja teiste haiguste ajal. Vanus, tervis ja ravimid võivad mõjutada ovulatsiooni. Oluline on vajadusel konsulteerida arstiga, kui esinevad viljakusega seotud mured.