menstruaaltsükli

Menstruaaltsükkel on naise reproduktiivsüsteemi korduv protsess, mille käigus keha valmistub raseduseks. Tsükkel algab menstruatsiooniga ja lõpeb enne järgmist menstruatsiooni; tavapärane pikkus on 21–35 päeva, keskmiselt umbes 28 päeva. Verejooks kestab tavaliselt 3–7 päeva ning selle intensiivsus ja kogus võivad erinevatel kuudel erineda.

Tsüklit eristatakse nelja faasi. Menstruatsioonifaasis elimineeritakse emakasisese limaskesta osa. Seejärel algab follikulaarne faas, mille jooksul munasarjas küpseb üks follikulus ja tõuseb östrogeeni tase; FSH hormoon stimuleerib folliikulite kasvu ning emaka limaskesta pakseneb. Ovulatsioon nihutab tsükli keskpaika: munarakk vabaneb küpse follikuli poolt ning seda vallandab LH-hormooni tippa. Ovulatsioonil võivad mõned naised tajuda kerget valu või märgata muutunud emakakaela eritust.

Luteaalfaas järgneb ovulatsioonile: kollaskeha seinas areneb ja eritab progesterooni, mille eesmärk on hoida endomeetriumit valmis võimaliku raseduse jaoks. Kui viljastumist ei toimu, langevad progesterooni ja östrogeeni tasemed ning endomeetrium lükatakse välja menstruaalselt, alustades uut tsüklit.

Tsüklit võivad mõjutada vanus, hormonaalsed rasestumisvahendid, stress, haigused ja elustiil. Tavalise varieeruvuse korral on normaalne erinevate pikkuste ja valikute esinemine, kuid kui tsükkel muutub järsult, on väga valulik või pikaajaline verejooks, tasub pöörduda tervishoiuteenuse osutaja poole. Fertilistetega seotud soovide korral hinnatakse tavaliselt ovulatsiooni ja viljatuse võimalusi.