kilpnäärmehaigused

Kilpnäärmehaigused on haigused, mis mõjutavad kilpnääret, kaela esiosas asuvat näärmet, mis toodab hormoone türoksiin (T4) ja trijodotiin (T3). Need hormoonid reguleerivad ainevahetust, energiat ja arengut. Haigused võivad tuleneda hormoonide liiast või puudulikkusest, samuti sõlmedest või kasvaja olemasolust.

Kõige levinumad vormid on hüpotüreoidism (alatalitlus) ja hüpertüreoidism (ületalitlus). Sõlmed kilpnääres on sageli healoomulised, kuid neid tuleb jälgida. Autoimmuunhaigused hõlmavad Hashimoto türeoidiiti ja Graves’ haigust. Vähem levinud on kilpnäärmevähk ja teised põletikulised haigused.

Sümptomid sõltuvad seisundist: hüpotüreoidismiga võivad olla väsimus, kaalutõus, külmatunne, kõhukinnisus ja kuiv nahk; hüpertüreoidismiga kaasnevad kaalulangus, südamepekslemine, värinad ja unetus. Sõlmed võivad olla märgatavad või leitavad uuringutega; vähk esineb harva ja nõuab täpsemat hindamist.

Diagnoos põhineb vereanalüüsidel (TSH, vaba T4, vaba T3), samuti sissetõmmatud antikehadel, kilpnääre ultrahelil ning vajadusel radioaktiivse joodi uuringul ja nõela biopsial sõlmede hindamiseks.

Ravi sõltub haigusest: hüpotüreoidismiga on tavaliselt vajalik eluaegne kilpnäärmehormoonide asendusravi (levotüroksiin). Hüpertüreoidismiga kasutatakse türeostaatikume, beetablokaatoreid sümptomite kontrolliks, ning vajadusel radioaktiivset joodi või kirurgilist ravi. Sõlmede või vähiga võib kasutada operatsiooni ja täiendavat ravi.

Ennetus puudub täielikult; piisav joodi tarbimine aitab mõningaid vorme vähendada, kuid haigused nõuavad regulaarselt jälgimist ja meditsiinilist hooldust.