maksahaigust

Maksahaigus on maksaga seotud haiguste üldnimetus, mis hõlmab akuutseid ja kroonilisi seisundeid ning erinevate etioloogiate taustal kahjustab maksa tööd või struktuuri. See hõlmab viiruslikke hepatiite (A, B, C), alkohoolset maksahaigust, rasvmaksa haigust (NAFLD) ja selle põletikulus NASHi vormi, autoimmuunseid maksahaigusi, geneetilisi ja toksilisi maksakahjustusi ning ravimite kõrvaltoimeid. Pikemaajaline maksakahjustus võib viia tsirroosi ja maksapuudulikkuseni ning suurendada maksahaiguste komplikatsioonide, sealhulgas maksakasvaja riskide, sh hepatotsellulaarne karcinoom, tekkeriski.

Põhjused ja vormid võivad olla erinevad ning neid võib segamini ajada; sageli esinevad kombinatsioonid, näiteks rasvmaksa haigus koos alkohoolse või viirusliku maksahaigusega. Riskiteguriteks on ülekaal, diabeet, kõrgekolesterool ning alkoholi liigtarbimine. Sümptomid ei pruugi varases staadiumis ilmneda; kui haigus progresseerub, võivad tekkida väsimus, kõhuvalud paremal ülakõhus, iiveldus, ikterus (kollakas nahk või silmavalk), turse ja vedeliku kogunemine kõhuõõnes (ascites), verejooksu kalduvus ning maksafunktsiooni langus.

Diagnoos põhineb vereanalüüsetel maksafunktsiooni näitajatega (ALT, AST, ALP, bilirubiin, albumiin), viirushepatiidi markerite kontrollil, pildiabil (ultraheli, CT, MRI) ning vajadusel maksabiopsial. Hooletus hilises staadiumis võib viia tüsistusteni, millele järgneb keeruline ravi.

Ravi sõltub haiguse põhjusest: viirushepatiidi puhul antiviiralsed ravimid, alkohoolse maksahaiguse korral alkoholi täielik vältimine, rasvmaksa haiguse puhul kehakaalu langetamine, regulaarsed füüsilised harjutused ning diabeedi/kolesterooli kontroll. Tsirroos ja selle tüsistused vajavad pidevat arstiabi ning mõnel juhul maksasiirdamist. Ennetus hõlmab hepatiit A ja B vastu vaktsineerimist, alkoholi piiranguid, tervislikku toitumist ja regulaarset kehalist aktiivsust ning ravimite kasutamise läbipõhjalikku arutelu arstiga.