ülakõhus

Ülakõhus on kõhu ülaosa, mis asub nabast kõrgemal ja hõlmab epigastrilist piirkonda ning paremat ja vasakut ülakõhtu. Termin kasutatakse meditsiinilisel tasandil valu, palpatsiooni ja haiguskolde kirjeldamiseks sellel anatoomilisel alal. Ülakõhu piirkond jaguneb sageli keskse epigastrilise piirkonna ja parema ning vasaku ülakõhu vaheliste aladena; mõnikord lisanduvad piirid sõltuvalt kasutatavast klasifikatsioonist.

Selles piirkonnas paiknevad või osaliselt paiknevad olulised elundid hõlmavad maogu, maksa ja sapiteid, kõhunääret, põrna (osaliselt), esimesi osasid peensoolest (duodenum) ning mõningaid jämesoole osasid. Seetõttu võib ülakõhuvalu või -tundlikkus tuleneda mitmest erinevast haigusest, mis hõlmavad seedetrakti ülaosa haigusi, sapiteede haigusi ja maksahaigusi.

Kliiniline tähtsus: ülakõhuvalud võivad viidata väga erinevatele seisunditele, alates kergest gastriidist või peptilisest haavandist kuni eluohtlikele seisunditele nagu pankreatiit, sapikivikolikk või maksahaigused. Tähtis on eristada ägedaid ja kroonilisi probleeme ning tailorida uuringud vastavalt kaebustele ja füüsiliseleleidmisele.

Diagnoos ja hindamine: tavapärane on anamneesi kogumine ja füüsiline läbivaatus, regionaalsed kaebused ja elundite märkide otsimine. Vajamine on vereanalüüsid, sealhulgas amülaas/lipaas pankrease kohta ning maksa-ensüümide ja bilirubiini mõõtmine. Pildiuuringutena kasutatakse sageli ultraheliuuringut ning vajadusel kompuutertomograafiat või magnetresonantstomograafiat. Gastroskoopia ja H. pylori testid võivad aidata gastriidi või haavandi kahtluse korral. Ravi on haigusseisundist sõltuv ja võib ulatuda medikamentoossest sekkumisest kuni kiireloomulise kirurgilise sekkumiseni ägedate seisundite korral.