maapähkleid

Maapähkleid (Arachis hypogaea) on toiduna laialdaselt kasutatavate seemnete nimetus. Need kuuluvad legumide perekonda ja arenevad mullas, mitte puu otsas, mis eristab neid tõelistest pähklitest. Maapähkleid on pärit Lõuna-Ameerikast ning neid kasvatatakse üle maailma toidu, õli ja maiustuste tarbeks.

Bioloogia ja kasvatamine: Maapähkel on üheaastane taim, millel on kollased lilled. Viljastumise järel suunatakse areng mullasse ja pähkel arendab mullas. Kasvuperiood on umbes 120–150 päeva. Taime eelistab sooja kliimat, hästi kuivendatud mulda ning 500–1 000 mm aastas sademet.

Toitumus ja kasutus: Maapähklid sisaldavad umbes 45–50% rasva (enamasti küllastumata), 25–30% valku ja kiudaineid. Need on rikkaliku magneesiumi, fosfori ja kaaliumi ning B-vitamiinide allikad. Tarbimisel kasutatakse röstitud või toores maapähkleid, maapähkõli ja maapähklivõid; neid lisatakse paljudele roadle ning kondiitritele. Maapähklid on ka mullas lämmastiku sidujad, mis võib parandada viljakust.

Riskid ja ladustamine: Maapähkleid peetakse üheks olulisemaks toiduallergeeniks; võivad põhjustada tõsiseid allergilisi reaktsioone. Aflatoksiinide risk kaasneb Aspergillus-seentega ja võib tekkida ebasoodsates ladustamistingimustes; korralik kuivatamine ja jahe, kuiv ladustamine vähendavad riski.

Tootmine ja majandus: Suurimad maapähkle tootjad on Hiina, India, Nigeria, USA, Argentina ja Senegal; kasvatatakse sooja kliimaga aladel Aafrikas, Aasias ja Ameerikas. Maapähkleid kasutatakse laialdaselt toidutööstuses ning need on oluline ekspordiartikkel paljudes riikides.

Ajalugu: Maapähkleid kasvatatakse Lõuna-Ameerikas juba sajandeid; 16. sajandil jõudsid need Euroopasse ja levisid üle maailma 19. ja 20. sajandil.