viljakust

Viljakus on mõiste, mida kasutatakse kahes peamises kontekstis: demograafias inimeste sigimise võime ja sündide sagedus ning agronoomias mullaviljakus, mis kirjeldab mulla võimet toita taimi.

Demograafilises tähenduses hinnatakse viljakust peamiselt sündide määraga ning totaalse viljakuse määraga (TFR). Sündide määr näitab, kui palju lapsi sünnib kindla elanikkonna kohta kindlal ajaperioodil; TFR kirjeldab, kui suur arv lapsi sünnitaks keskmine naine kogu tema viljakusperioodil. Viljakust mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas haridus, tööhõive, tervishoiu kättesaadavus ja pere toestus. Maailmas on viljakus piirkonniti suurte erinevustega: paljudes arenguriikides on see kõrgem või kasvav, samas kui paljud arenenud riigid kogevad madalat viljakust ja vananevat rahvastiku tendentsi. Rahvastiku suurust ning vananemist mõjutab lisaks migratsioon.

Mullaviljakus tähendab mulla võimet toita taimi ning on põllumajanduses keskne näitaja. See sõltub toitainete sisaldusest ja nende kättesaadavusest, orgaanilise aine kogusest, mulla pH-st, struktuurist, niiskusest ja mikroorganismide aktiivsusest. Hea mullaviljakus tagab taimede kasvuks vajalike tingimuste järjepideva olemasolu. Mullaviljakust parandatakse kasutades komposti ja teisi orgaanilisi väetisi, mineraalväetisi vastavalt vajadusele, mullaharimise praktilisi meetmeid, taimede rotatsiooni ning kattemuldade kasutamist. Liigne või ebapiisav väetamine ning happeline sade võivad mullaviljakust kahandada.