lõikekindlust

Lõikekindlust iseenesest iseloomustab materjali või toote võimet vastu pidada lõiketoimingutele teravate esemete poolt. See on oluline omadus nii kaitsevahendite, näiteks kinnaste ja riiete, kui ka teistes tööstuslikes materjalides, kus on oht lõikamiseks. Lõikekindlus aitab hinnata, kui suur on kahjustuse tekke tõenäosus terava eseme korral ning kui kaua materjal suudab säilitada oma struktuuri.

Tähtsad tegurid, mis mõjutavad lõikekindlust, hõlmavad materjali tüüpi ja koostist (nt kiud, metall, komposiidid), kudumise või lõngade tihedust, kihtide arvu ja katteid, samuti lõikejoone geomeetriat, niiskust ja temperatuuri. Kõigi nende omaduste koosmõju määrab, kui suur jõud on vaja lõigata materjal läbi või kui kiiresti see kahjustub lõike korral.

Maatmismeetodid ja standardid. Lõikekindlust hinnatakse tavaliselt standardiseeritud testide abil. Näiteks Euroopa kaitsekäsivarte puhul kasutatakse EN 388 testi, mis annab lõikekindluse reitingu skaalal tavaliselt 1–5, kus kõrgem number näitab suuremat vastupidavust. Teised testid, näiteks ISO 13997, mõõdavad lõikes vastupidavust nimetatud jõu (newtonites) kaudu ja annavad arvulise tulemuse. Hinnangud võivad erineda testi tüübist ja edasistest standarditest sõltuvalt kasutusvaldkonnast.

Tähendus ja piirangud. Kõrgem lõikekindluse reiting ei taga üldist turvasust kõigis olukordades: mõju saab sõltuda terava eseme tüübist, märjardusest, kasutusajast ja käitlemise viisist. Seetõttu tuleb lõikekindlust hinnata koos teiste omadustega, nagu püsivus, paindlikkus ja eemaldus enne kasutamist.