halogeeniühenditest

Halogeeniühendid on keemilised ühendid, mis sisaldavad ühte või enamat halogeeni aatomit. Halogeenid on perioodilisustabeli 17. rühma elemendid, kuhu kuuluvad fluor (F), kloor (Cl), broom (Br), jood (I) ja astatiin (At). Need elemendid on väga reaktiivsed ja kipuvad moodustama ioonseid või kovalentselt seotud sidemeid teiste elementidega, sealhulgas süsinikuga.

Orgaanilised halogeeniühendid, tuntud ka kui halogeenühendid või alküülhalogeniidid, on orgaanilised molekulid, milles üks või mitu vesiniku aatomit on asendatud halogeeni aatomiga. Neid ühendeid on laialdaselt kasutatud tööstuses ja teaduses. Näiteks kasutatakse klorofluorosüsinikühendeid (CFC) külmutusagensite ja aerosoolide propelentidena, kuigi nende kasutamine on keskkonnakahjulikkuse tõttu piiratud. Polüvinüülkloriid (PVC) on üks enimtoodetud plastidest, mis põhineb kloori ühenditel.

Anorgaanilised halogeeniühendid hõlmavad lihtsamaid sooli, nagu naatriumkloriid (NaCl), tavaline keedusool. Samuti on olemas mitmeid happeid, nagu vesinikkloriidhape (HCl), ja oksiidid, mille koostises on halogeenid. Mõned halogeeniühendid on looduslikud, näiteks merevetikate poolt toodetud joodiühendid, samas kui teised on sünteetilised ja võivad olla inimeste tervisele ja keskkonnale kahjulikud. Halogeenühendite käitumine ja omadused sõltuvad suuresti nende struktuurist ja konkreetsest halogeenist, mis nendes esineb.