fossiilidest

Fossiilidest on eluvormide jäägid või nende jäljed, mis on säilinud kivimites või muudes materjalides läbi geoloogilise ajaloo. Need annavad vaate minevikule ja võimaldavad uurida evolutsiooni, varasemaid ökosüsteeme ning kliimamuutusi.

Fossiilide säilim nõuab eritingimusi. Kiire maetumine, hapnikuvaene keskkond ja mineraalsete muutuste toimimine võivad lagunemise peatada ning võimaldada organismi osade asendumist mineraalidega või jälgede säilimist. Kõige tavalisemad säilitusviisid on permineraliseerimine (mineraalidega täitumine), vormide ja valandite teke (mouldid ja valandid), karbonisatsioon ning mõnel juhul ambriga säilimine. Samuti on olulised ichnofossiilid ehk jäljefossiilid, mis kirjeldavad elutegevuse jälgi, näiteks jalajäljed ja kraapimised.

Fossiilid jagunevad kehafossiilideks, mis on elusorganismi jäätmed, ning jäljefossiilideks ehk ehk icnofossiilideks, mis peegeldavad käitumist ja keskkonnatingimusi. Dateerimine põhineb relatiivsel kihtide järjekorral ning radiomeetrilisel dateerimisel, kasutades erinevaid isotoope (nt uraani, kaaliumi või süsiniku süsteeme), olenevalt kivimist. Fossiiliaine ja selle jaotus on ebaühtlane, peegeldades ülekaalus olevate säilitustingimuste ja keskkondade mõju.

Fossiilide uurimine on keskne osa paleontoloogiast, pakkudes teadmisi liigi ajaloost, evolutsiooninendest ja planeedi varasest kliimast. Fossiilid aitavad rekonstruerida minevikus asunud eluslooduse kooslusi, ökoloogilisi suhteid ja geoloogilisi sündmusi.