ehhokardiograafial

Ehhokardiograafia ehk ehhokardiograafiline ultraheli on mitteinvasiivne uuring, mille käigus kasutatakse ultraheli, et saada reaalajas pilte südame struktuurist ja funktsioonist. Uuringus kasutatakse kõrgsageduslikke ultraheliandureid, mis kuvavad südame vatsakeste ja atrite liikumise, klappide tööd ning verevoolu suundi.

Peamised meetodid on transtoraalne ehhokardiograafia (TTE), kus sond asetatakse rindkere piirkonda, ning transösofageaalne ehhokardiograafia (TEE), kus sond sisestatakse söögitoru kaudu ja mis mõnikord pakub paremat pilti. Doppler-tehnika abil hinnatakse verevoolu kiirust ja suunda ning klappide regurgitatsiooni või stenoosi astet. 2D- ehk kahe- ja 3D- ehk kolmemõõtmelised pildid annavad täpsema ülevaate südame anatoomiast ja liikumisest.

Indikatsioonid hõlmavad südamepuudulikkuse või hingelduse hindamist, klappide haiguste (stenoos, regurgitatsioon) diagnoosi, väärarengute ja müokardiinfarkti järgsed komplikatsioonide hindamist, südame struktuuri ja funktsiooni jälgimist enne või järel operatsioone ning üldist südamehaiguse diagnostikat.

Eelised ja piirangud: ehhokardiograafia on mitteinvasiivne ja ei hõlma ioniseerivat kiirgust; tulemused on reaalajas ning suhteliselt laialdaselt kättesaadavad. Piirangud tulenevad pildi kvaliteedist ja operatordist. TEE on invasiivne ning kaasneb väikeste riskidega, sealhulgas söögitoru ärritus ja vajadus sedatsiooni mõnel patsiendil.

Lõpuks on ehhokardiograafia üks põhivahendeid südamehaiguste diagnoosimisel ja jälgimisel, pakkudes olulist teavet klappide, müokardi funktsiooni ja südame suuruste kohta.