ajuvaegused

Ajuvaegused on lai meditsiiniline mõiste, mis kirjeldab erinevaid seisundeid, mis mõjutavad aju ja sageli kogu närvisüsteemi. Need haigused võivad ilmneda varases elus või hilisemas eas ning mõjutada kognitiivseid funktsioone, liikumist, meeleolu või käitumist. Ajuvaegused võivad olla pärilikud või omandatud ning nende täpne põhjus on sageli multifaktoriaalne, hõlmates geneetilisi, keskkonna- ja elustiilitegureid.

Need haigused jagunevad peamiste rühmadena: neurodevelopmentaalseteks haigusteks (arenguhäired, intellektipuudulikkus), neurodegeneratiivseteks haigusteks (Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi), tserebrovaskulaarseteks haigusteks (insult ja muud isheemilised või hemorraagilised ajuhaigused), nakkuslike ja põletikuliste haiguste (meningiit, entsefaliit), traumaatiliste ajutraumatuste ning metaboolsete ja toksiliste häirete alusel. Mõned haigused võivad kuuluda mitmesse kategooriasse sõltuvalt juhtumist.

Sümptomid on haigusest sõltuvalt väga erinevad, kuid üldiselt võivad hõlmata mäluprobleeme, segasust, peavalusid, krambid, koordinatsiooni- ja liikumishäireid, kõne- või suhtlemise raskusi ning vaimse või meeleolu muutusi. Diagnoos nõuab sageli hoolikat haiguslugu, neuroloogilist hindamist ning pildiuuringuid (MRI, CT), EEG-d ning laboratoorseid ja neuropsühholoogilisi teste. Ravi on haigusest sõltuv ja keskendub sümptomite leevendamisele, haiguse progresseerumise pidurdamisele ning taastavale rehabilitatsioonile; mõnel juhul on saadaval spetsiifilised ravivõimalused või operatiivsed sekkumised. Prognoos varieerub suuresti haigusest ning varajases diagnoosis ja sobivas hoolduses.