liikumishäireid

Liikumishäired, tuntud ka kui liikumispuuded või motoorsed häired, on termin, mis kirjeldab erinevaid seisundeid, mis mõjutavad inimese võimet kontrollida ja koordineerida oma keha liikumist. Need häired võivad mõjutada lihasjõudu, lihastoonust, koordinatsiooni, tasakaalu, kiirust või liikumise sujuvust. Liikumishäirete põhjused on mitmekesised ja võivad hõlmata neuroloogilisi probleeme, lihas- või luustikuhaigusi, traumaid või arenguhäireid.

Näiteks võib liikumishäire avalduda kroonilise valuna, jäikusena, lihaste tõmblustena, lihaste nõrkusena või osalise või täieliku liikumisvõime kaotusena. Mõned levinumad liikumishäired on insult, Parkinsoni tõbi, ajuhalvatus, seljaaju vigastus, multi-skleroos, artriit ja lihasdüstroofiad. Need seisundid võivad mõjutada ühte või mitut kehaosa ning nende raskusaste varieerub kergest kuni raskeni.

Diagnostika hõlmab tavaliselt meditsiinilist läbivaatust, neuroloogilist hindamist, lihasjõu ja koordinatsiooni teste ning vajadusel pildiuuringuid nagu MRI või CT skaneeringud. Ravi eesmärk on parandada funktsionaalset võimekust, leevendada sümptomeid ja parandada elukvaliteeti. Raviplaanid võivad sisaldada füsioteraapiat, tegevusteraapiat, ravimeid, ortopeedilisi abivahendeid või kirurgilist sekkumist. Rehabilitatsioon mängib sageli olulist rolli liikumishäiretega inimeste taastumisel ja iseseisvuse säilitamisel.