ajuhaigused

Ajuhaigused on haigused ja seisundid, mis mõjutavad aju struktuuri või selle funktsioone. Nad võivad põhjustada kognitiivseid, motoorseid, sensorilisi või autonoomseid häireid ning nende kulg ja raskusaste on väga erinevad. Tekke taustal võivad esile tulla veresoonkonna kõrvalekalded, infektsioonid, põletikulised protsessid, degeneratsioon, arengulised häired, ainevahetuslikud ja geneetilised tegurid ning traumaatilised vigastused.

Peamised rühmad hõlmavad degeneratiivseid haigusi (Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi), veresoonkonnahaigusi (insult ehk äkiline ajuvereringe katkemine), epilepsia ja teisi krambihoogudega seotud seisundeid, infektsioone ja põletikulisi haigusi (meningiit, entsefaliit), demüelinisatsioonihaigusi (multipla skleroos), arengulisi ja kaasasündinud haigusi ning ajukasvajaid ja traumaatilisi ajukahjustusi.

Sümptomid võivad olla püsivad või äkilised ning sõltuvad haigusest, kuid üldiselt võivad need hõlmata peavalu, mäluhäireid, segasust, teadvuse muutusi, krampidehooge, liikumis- või kõnetingimusi ning nägemishäireid.

Diagnoos põhineb sümptomitel ja neuroloogilisel läbivaatusel ning täpsetel uuringutel. Kasutatakse pildiuuringuid nagu MRI või CT, elektroentsefalogrammi (EEG), lumbaalpunktsiooni ning neuropsühholoogilisi teste. Vajadusel kontrollitakse vere- ja biomarkereid ning haigusliku pärilikkuse tausta.

Ravi ja prognoos: Ravivõimalused sõltuvad haigusest ning võivad hõlmata ravimteraapiat, operatsiooni, kiiritusravi või kemoteraapiat ning rehabilitatsiooni. Varane diagnoos ja individuaalne käsitlus parandavad tulemusi. Prognoos on väga erinev: mõne haiguse puhul on see krooniline ja halvasti prognoositav, teiste puhul on sümptomite kontroll võimalik ning elukvaliteet võib pikeneda.