meeleolu

Meeleolu on püsiv emotsionaalne seisund, mis tavaliselt kestab mõnest tunnist mitme päevani ja mõjutab inimese tajumist, mõtlemist ja käitumist. See erineb lühiaegsest emotsioonist, mis tekib konkreetse sündmuse tõttu. Meeleolu võib olla positiivne või negatiivne ning selle mõju ulatub üle igapäevase reaktsiooni konkreetsele stiimulile.

Meeleolu hinnatakse sageli enesehindamise teel ja erinevate skaalade abil. Psühholoogias eristatakse meeleolu ja afekti: meeleolu on pikemaajaline ja vähem seotud kindlate sündmustega. Kasutatakse vahendeid nagu PANAS (Positive and Negative Affect Schedule) ja POMS (Profile of Mood States).

Meeleolu mõjutavad mitmed tegurid: bioloogilised (unekvaliteet, tsirkadiaansed rütmid, hormoonid), tervislik seisund (haigused, krooniline valu), ravimid ja stimulandid, samuti keskkonnategurid (valgus, temperatuur) ning sotsiaalne toetus.

Meeleolu mõju ulatub kognitsioonist ja tähelepanust kuni otsustusvõime ja sotsiaalse käitumiseni. Pikaajaline meeleolu langus või tõus võib viidata vaimse tervise probleemidele, kuid meeleolu igapäevane nähtus ei tähenda haigust. Meeleolu uurimine on oluline nii kliinilises hindamises kui ka uuringutes, mis käsitlevad kogemusi, õppimist ja inimsuhtlemist.