Võõrutussümptomid

Võõrutussümptomid, tuntud ka kui ärajäämanähtude sündroom, ilmnevad organismi kohanemisel füüsilise või psühholoogilise sõltuvuse lõpetamisel või vähendamisel. Need sümptomid võivad olla nii füüsilised kui ka psühholoogilised ja nende intensiivsus ning kestus sõltuvad sõltuvust tekitanud aine või tegevuse tüübist, tarvitamise kestusest ja kogusest ning indiviidi füüsilisest ja vaimsest seisundist.

Füüsilised sümptomid võivad hõlmata iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust, lihasvalu, higistamist, külmavärinaid, unetust, peavalu, südamepekslemist ja krampe. Psühholoogilised ja emotsionaalsed sümptomid võivad avalduda ärevuse, depressiooni, ärrituvuse, rahutuse, keskendumisraskuste, meeleolukõikumiste, hallutsinatsioonide ja tugeva isu (craving) kujul.

Võõrutussümptomid võivad esineda erinevate ainete puhul, sealhulgas alkoholi, nikotiini, opioidi (nt heroiin, valuvaigistid), bensodiasepiinide (rahustid) ja stimulantide (nt amfetamiin, kokaiin) tarvitamise lõpetamisel. Samuti võivad nad tekkida seoses teatud käitumuslike sõltuvustega, nagu hasartmängud või internetisõltuvus.

Võõrutusprotsessi raskus ja vajalik tugi erinevad olenevalt sõltuvuse tüübist. Mõned võõrutused, eriti alkoholi ja bensodiasepiinide puhul, võivad olla potentsiaalselt eluohtlikud ja nõuavad meditsiinilist järelevalvet. Muud võõrutused võivad olla ebameeldivad, kuid mitte otseselt ohtlikud. Üldiselt on võõrutussümptomite leevendamiseks ja sõltuvusest taastumise toetamiseks sageli vajalik meditsiiniline või psühholoogiline abi.