võõrutussümptomite

Võõrutussümptomid, tuntud ka kui ärajätusündroom, tekivad kehal pärast teatud ainete (nagu alkohol, narkootikumid või teatud ravimid) pikaajalist või regulaarset tarvitamist, kui tarvitamine järsult lõpetatakse või oluliselt vähendatakse. Keha on muutunud ainest sõltuvaks ja selle ärajäämine põhjustab füüsilisi ja psühholoogilisi reaktsioone.

Sümptomid võivad varieeruda sõltuvalt ainest, selle tarvitamise kestusest ja intensiivsusest ning indiviidi füüsilisest ja vaimsest seisundist. Levinud füüsilised sümptomid hõlmavad iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust, lihasvalusid, higistamist, külmavärinaid, unetust, peavalu ja krampe. Psühholoogilised sümptomid võivad seisneda ärevuses, ärrituvuses, depressioonis, keskendumisraskustes, hallutsinatsioonides ja tugevas soovis ainet uuesti tarvitada.

Raskete võõrutussümptomite korral võib olla vajalik meditsiiniline järelevalve, et tagada ohutu ja mugav võõrutusprotsess. Ravi võib hõlmata sümptomite leevendamiseks ravimite manustamist ja psühholoogilist tuge. Võõrutussümptomid on sageli osa laiemast sõltuvusest ja nende ületamine on oluline samm taastumisel.