hallutsinatsioonide

Hallutsinatsioonid on tajukogemused, mille puhul inimene kogeb nägemis-, kuulmis-, lõhna- või maitseaistinguid või puudutust ilma välise stiimulita. Need kogemused võivad puudutada ühte või mitut meelt. Hallutsinatsioonid erinevad illusioonidest, kus tegelik stiimul on moonutatud või valesti tõlgendatud.

Kõige tavalisemad on kuulmushallutsinatsioonid; nägemishallutsinatsioonid, lõhna- ja maitsehallutsinatsioonid ning puudutushallutsinatsioonid esinevad teatud haiguste kontekstis, eriti neuroloogiliste ja psühhiaatriliste seisundite korral.

Põhjused hõlmavad psühhiaatrilisi haigusi (sh skisofreenia ja muud spektrihäired, raske meeleoluhaiguse vormid), deliriumi ja kognitiivseid haigusi (Lewy-keha dementsus, Alzheimeri tõbi), epilepsiat, migreeni, neuroloogilisi haigusi ning aine- või alkoholisõltuvust ja unepuudust.

Diagnoos keskendub hoolikale anamneesile, vaimse seisundi hindamisele, füüsilisele läbivaatusele ning vajadusel labori- ja pildiuuringutele, et eristada kaasuvad meditsiinilised või toksilised seisundid.

Ravi põhineb etioloogial: esmalt ravitakse põhjust või seisundit; vajadusel kasutavad arstid antipsühhootikume ning teisi ravimeid, tagatakse ohutus ning pakutakse psühhosotsiaalset tuge. Deliriumi korral on prioriteet põhjuse kõrvaldamine ja korrekteerimine.

Prognoos sõltub põhjusest ja varajasest diagnoosimisest; mõnede hallutsinatsioonide puhul on paranemine võimalik, teiste puhul võivad sümptomid jääda püsima.