Vähkkasvajas

Vähkkasvajas ehk vähkkasvaja on pahaloomuline neoplasm, mis tekib ebatervete rakkude kontrollimatu paljunemise tõttu. Selline kasv võib infiltreeruda ümbritseva koega ning levida vere- või lümfiteede kaudu kaugetesse kudedesse, mille tagajärjel võivad moodustuda metastaasid. Vähkkasvajad võivad tekkida peaaegu igas organi koes. Neid eristatakse koetüübi järgi: epiteelsed kasvajad (kartsinoomid), sidekoe kasvajad (sarkoomid) ning hematoloogilised kasvajad (leukemiad, lümfoomid). Kõige levinumad on kartsinoomid.

Põhjused ja riskifaktorid hõlmavad geneetilisi mutatsioone, vanust, suitsetamist, kiiritust ning mõnede infektsioonide (HPV, hepatiit B ja C) esinemist ning eluviisi tegureid nagu ülekaalulisus ja alkoholi tarvitamine.

Diagnoos põhineb kliinilisel hindamisel, pildistamisel (ultraheli, CT, MRI, PET) ning peamiselt koeproovil (biopsia) histoloogilisel uurimisel. Staadiumi määramisel kasutatakse sageli TNM-süsteemi, mis hindab kasvaja suurust, piirkondlikke lümfisõlmi ja metastaase.

Ravivõimalused sõltuvad haigusliigist ja staadiumist: kirurgiline sekkumine kasvaja eemaldamiseks; kiiritus- ja kemoteraapia; suunatud ravi; immunoteraapia ning vajadusel hormoonravi. Mõnel juhul pööratakse tähelepanu sümptomaatilisele hooldusele ja elukvaliteedile.

Prognoos varieerub suuresti sõltuvalt vähkkasvaja tüübist ja avastamise varajasest etapist. Varajane avastamine ning sobiv ravi suurendavad ellujäämise võimalust. Pidev jälgimine on oluline ravijärgselt.