Tromboprofülaktika

Tromboprofülaktika viitab erinevatele meetoditele ja ravile, mida kasutatakse verehüüvete (tromboosi) tekke ärahoidmiseks. Tromboos on seisund, kus verehüüve moodustub veresoones, blokeerides verevoolu. See võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme, nagu süvaveenitromboos (SVT) ja kopsuemboolia.

Tromboprofülaktika on eriti oluline patsientidel, kellel on suurenenud risk tromboosi tekkeks. See riskigrupp hõlmab inimesi, kes on läbinud operatsiooni, eriti ortopeedilisi või kõhuõõne operatsioone, samuti inimesi, kes on pikka aega voodihaiged või kellel on piiratud liikumisvõime. Lisaks kuuluvad riskigruppi patsiendid, kellel on teatud kroonilised haigused, nagu vähk, südamepuudulikkus või pärilikud tromboosialdisused. Rasedus ja teatud hormonaalsed ravimid (nt rasestumisvastased tabletid) võivad samuti suurendada tromboosiriski.

Tromboprofülaktika meetodid jagunevad üldiselt mehaanilisteks ja farmakoloogilisteks. Mehaanilised meetodid hõlmavad kompressioonsukkade kasutamist, mis parandavad verevoolu jalgades, ning intermitteeriva pneumilise kompressiooni seadmeid, mis pumpavad õhku mansettidesse jalgade ümber, et soodustada verevoolu. Farmakoloogilised meetodid seisnevad ravimite kasutamises, mis takistavad verehüüvete teket. Kõige sagedamini kasutatavad ravimid on antikoagulandid (verehüübimisvastased ravimid), nagu hepariin või madalmolekulaarne hepariin, mida manustatakse süstimise teel. Suukaudsed antikoagulandid on samuti kasutusel, eriti pikaajaliseks profülaktikaks.

Tromboprofülaktika valik sõltub patsiendi individuaalsest riskist, tema meditsiinilisest seisundist ja muudest teguritest. Raviplaani koostab arst, kes hindab riske ja kasu ning määrab sobivaimad profülaktilised meetmed.