Revaskulariseerimine

Revaskulariseerimine on meditsiiniline protseduuride kogum, mille eesmärk on taastada verevarustus kahjustatud kudedesse, peamiselt südamelihasesse, ummistunud või kõverate arterite kõrvaldamise teel. Taastatud verevool aitab leevendada isheemiat, parandada südame funktsiooni ja vähendada südamehaiguste tüsistuste, sealhulgas infarkti ja surma riski.

Põhimeetodid on perkutne koronaarinterventsioon PCI, mille käigus tehakse balloonangioplastika ja vajadusel paigaldatakse stent; ning südamekirurgia vorm, koronaararterite bypass-graftide operatsioon (CABG). PCI sobib sageli stabiilse angina või akuutsete koronaarsete sündroomide korral, kus vajatakse kiire verevoolu taastamist. CABG on sageli valik multivessel haiguste või keerukamate kahjustuste korral ning olukordades, kus PCI ei ole sobiv või piisav.

Indikatsioonid ja sobivus sõltuvad patsiendi kliinilisest seisundist, haiguste ulatusest ning anatoomiast. Revaskulariseerimine kaalutakse, kui meditsiiniline ravi ei kontrolli sümptomeid või kui verevarustuse paik muutub elutähtsaks müokardile. Olulised otsuste tegurid on kahjustatud piirkonna suurus ja asukoht, patsiendi üldine tervis ning eeldatav elukvaliteedi paranemine.

Protseduuride järel on tavapärane pikaajaline antiplateetikumide ravi ja elustiili muutused. Võimalikud riskid hõlmavad verejooksu, südamelihaseinfarkt, insulti, stendi thromboosi või repareeritavaid operatsiooniriske ning paranemine võib olla kiirem PCI puhul või pikem CABG puhul.

Kokkuvõttes on revaskulariseerimine olulise tähtsusega südameravi osa; valik meetodit otsustatakse individuaalselt koostöös kardioloogia ja kirsurgia meeskonnaga, eesmärgiga taastada verevool ja parandada patsiendi ellujäämist ning elukvaliteeti.