Polüneuropaatia

Polüneuropaatia on terve närvisüsteemi haigus, mis mõjutab mitmeid perifeerse närvisüsteemi närve. Perifeerne närvisüsteem koosneb närvidest, mis ühendavad kesknärvisüsteemi (aju ja seljaaju) lihaste, naha ja elunditega. Polüneuropaatia võib kahjustada motoorseid närve, mis kontrollivad lihaste liikumist, sensoorseid närve, mis edastavad tunnetust, ja autonoomseid närve, mis reguleerivad keha funktsioone nagu südame löögisagedus ja vererõhk.

Haiguse sümptomid varieeruvad sõltuvalt sellest, millised närvid on kahjustatud. Levinud sümptomiteks on käte ja jalgade tuimus, kipitus, põletustunne või nõrkustunne. Mõnedel inimestel võib esineda tasakaaluhäireid, kukkumisi või valu. Autonoomse närvisüsteemi kahjustus võib põhjustada probleeme seedimisega, higistamisega, vererõhu reguleerimisega ja seksuaalfunktsiooniga.

Polüneuropaatia võib olla põhjustatud mitmesugustest teguritest. Üks sagedasemaid põhjusi on diabeet, kus kõrge veresuhkur võib aja jooksul närvidele kahju tekitada. Muud põhjused hõlmavad autoimmuunhaigusi, nagu Guillain-Barré sündroom või krooniline põletikuline demüeliniseeriv polüneuropaatia (CIDP), nakkushaigusi, B-vitamiinide puudust, alkoholi liigtarvitamist, teatud ravimeid ja geneetilisi tegureid.

Diagnoosimine hõlmab tavaliselt haigusloo võtmist, füüsilist läbivaatust ja neuroloogilisi teste, nagu närvijuhtivuse uuringud ja elektromüograafia (EMG). Vereanalüüsid võivad aidata tuvastada mõnda põhjuslikku tegurit. Ravi eesmärk on enamasti leevendada sümptomeid ja aeglustada haiguse progresseerumist. Põhjuse ravi, kui see on võimalik, on oluline. Valu leevendamiseks võivad olla abiks ravimid ja füsioteraapia.