närvidest

Närvid on keha peenmed närvikiudude kogumid, mis kannavad elektrilisi impulsse kesknärvisüsteemi ja keha vahel. Närvid koosnevad aksonidest, mida ümbritsevad müeliin ja sidekudede kestad. Iga aksoni ümber on endoneurium, närvi kiudude kimud ühendab perineurium ja kogu närvi katab epineurium.

Närvid jaotuvad sensoorseteks (afferentsed), motoorseteks (efferentsed) ning seganärvideks. Sensoorsed kiud toovad teavet nahast, lihastest ja siseelunditest; motoorsed kiud annavad lihaste liikumise korraldusi; seganärvid kannavad mõlemat funktsiooni.

Nad moodustavad ühenduse seljaaju ja aju ning jäsemete ning organitega. Närviimpulsid liiguvad kiudude lahenduste kaudu, signaalid jõuavad sünapside kaudu edasi ning nii koostatakse liikumised ja aistingud.

Põhitegevuslik varustus: vasa nervorum varustab närvi verega. Närvid võivad olla müeliiniga kaitstud või mitte, mis mõjutab kiirust ja kvaliteeti.

Närvivigastused: traumad, rõhuvõim, põletikud või haigused võivad viia valu, tundlikkuse kadumise või halvatuseni. Perifeersed närvid regenereeruvad paremini kui keskne närvisüsteem; taastumine on sageli aeglane ja piiratud. Walleriana degeneratsioon on vigastuse distalsetes osades tavaline esmane samm.

Diagnostika ja hindamine: kliiniline läbivaatus koos elektrodiagnostikaga (närvi juhtivuse mõõtmine, EMG) aitab määrata kahjustuse ulatust ja tüüpi ning suunab ravi.