kadumise

Kadumine (genitive kadumise) on Eesti keeles nimisõna, mis tähistab kadumise toimingut või olekut — midagi, mis muutub nähtamatuks, kaob või jääb olematuks. See võib viidata inimese mõnele kadumise juhtumile, esemele kadumisele või laiemalt nähtuse, tähenduse või teabega seotud puudumisele ajas või ruumis. Mõistet kasutatakse nii igapäevases kui ka erialases kontekstis, kus kirjeldatakse näiteks olukorda, kus midagi ei ole enam kohal või on ajutiselt või püsivalt kadunud.

Etymoloogia ja grammatik: sõna on tuletatud verbist kaduma „to disappear“ ning vormitud nimetavaks deverbatiiviks suffixiga -mine; genitiv kujul kadumise märgib omastamist või kirjeldust fraasides nagu „kadumise põhjused“ või „kadumise mõju“. Seda kasutatakse nii üldkeeles kui ka tehnilistes ja akadeemilistes tekstides, sageli koos täpsustavate omadussõnadega.

Kasutus: meedias ja õigussüsteemis võib kadumine viidata otsinguperioodi alla kuuluvale korduvale või püsivale kadumisele, näiteks kadunud isiku juhtumile. Sotsioloogilises või ajaloolises kontekstis võib kadumine tähendada mälu või kultuuriliste väärtuste, dokumentide või artefaktide kaotust või kõrvalejäämist. Sõna on neutraalne kirjeldussõna; toon ja tähendus sõltuvad kontekstist. Seotud vormid ja sünonüümid varieerubke dret öelda; põhiline mõiste on kadumine kui sündmuse või nähtuse kirjeldus.