Vereanalüüsid

Vereanalüüsid on meditsiinilised uuringud, mille käigus võetakse patsiendilt vereproov ja analüüsitakse selle koostist ning biomarkereid, et hinnata terviseseisundit, aidata diagnoosimisel või jälgida haiguste kulgu. Proov võib tulla veenist või mõnikord kapillaarverest ning laboratooriumis töödeldakse seda reaalaegseteks või automaatseid analüüse kasutavate seadmete abil.

Tüüpilised vereanalüüsid ja nende eesmärk on laiad. Täielik vereanalüüs (CBC) sisaldab punaste vereliblede arvu, hemoglobiini, hematokriti, valgete vereliblede arvu ja valgete vereliblede erinevaid tüüpe ning trombotsüütide arvu, võimaldades hinnata aneemiat, infektsioone ja verehüübimist. Biokeemilised vereanalüüsid hõlmavad näiteid nagu glükoos, lipiidide profiil (kolesterool, LDL, HDL, triglütseriidid), kreatiniin ja uurea/kreatiniin ning maksaensüümid (ALT/ALAT, AST/ASAT, ALP) ja bilirubiin. Lisaks võivad olla elektroloidid (naatrium, kaalium jne), kilpnäärme funktsiooni nähud (TSH ja vaba T4) ning põletiku või kahjustuse näitajad, näiteks C-reaktiivne valk (CRP) või eraldunud erütrotsüütide ehk ESR.

Koagulatsioonitestid, nagu protrobiini aeg (PT/INR) ja osaline tromboplastiiniaeg (aPTT), hindavad verd hüübimisvõimet. Mõned uuringud võivad sisaldada ka infektsioonide või antikehade märgendeid. Enne mõningaid teste võib olla vajalik paastimine (nt glükoos ja lipiidide profiil), kuid paastuvajadus sõltub konkreetsest testist ja juhistest. Tulemused tõlgendab arst, võttes arvesse labori viitevahemikke, patsiendi vanust, sugu ja tervislikku tausta. Vereanalüüsid on laialdaselt kasutatavad diagnoosimise, ravi jälgimise ja ennetava kaalu kontrolli osas.