Oksüdatsioonikatted

Oksüdatsioonikatted, tuntud ka kui oksüdatsioonikihid või termilised katted, on õhukesed kiled, mis tekivad materjali pinnal oksüdatsiooniprotsessi käigus. See protsess hõlmab materjali reageerimist hapnikuga või muude oksüdeerivate ainetega, tavaliselt kõrgel temperatuuril. Oksüdatsioonikatted võivad olla nii soovitud kui ka soovimatu nähtus, sõltuvalt rakendusest ja materjalist.

Üheks levinumaks näiteks on metallide oksüdatsioonikatted, nagu raua rooste või alumiiniumi passiveerimiskile. Rooste tekib raua oksüdatsioonil niiskuse juuresolekul, mis nõrgendab metalli ja põhjustab selle lagunemist. Alumiiniumi passiveerimiskile aga kaitseb metalli edasise korrosiooni eest, toimides barjäärina. Mõnedes rakendustes, näiteks kuumtöödeldud terases, on oksüdatsioonikatte tekkimine vältimatu ja selle mõju materjali omadustele tuleb arvesse võtta.

Kõrgtemperatuuril töötavates keskkondades, näiteks lennundus- või energiatööstuses, kasutatakse oksüdatsioonikatteid sageli materjalide kaitsmiseks. Selliseid katteid, näiteks keraamilisi oksüdeerimiskihte, rakendatakse spetsiaalselt, et kaitsta komponente kõrge temperatuuri, oksüdatsiooni ja erosiooni eest. Need katted parandavad oluliselt materjalide vastupidavust ja pikendavad nende kasutusiga. Oksüdatsioonikatte moodustumise kiirus ja koostis sõltuvad materjali tüübist, temperatuurist, hapniku kontsentratsioonist ja muudest keskkonnateguritest.

---