erosiooni

Erosioon on pinnase, kivimite või muude maapinnal asuvate materjalide järsk kulumine ja transport ühest kohast teise. Protsessi tekitavad looduse jõud – vee, tuule, jää ja gravitatsioon – ning inimtegevus, mis võib seda kiirendada, näiteks taimestiku kadumine, liigkaarjatamine või mullaharimise valeviisid. Erosioon esineb nii maastikel kui rannikul ning võib kaasa tuua mullakadu ja setete liikumise veekogudesse.

Peamised erosiooni vormid on vee-erosioon (pinnase kadu vihmade ja voolude mõjul), tuule-erosioon (deflatsioon ja liiva transport), jää-erosioon (jäätiku liikumisega kaasnev abratsioon ja plukking) ning rannikuerosioon (lained ja tormid mõjutavad rannikut).

Mõjud hõlmavad mullakadu ja viljakuse langust, setete kuhjumist veekogudes, veekvaliteedi halvenemist ning ökoloogiliste ja majanduslike süsteemide muutumist. Suurem erosioon võib kahjustada mullapoliitikat, vähendada toidupõllumajanduse tootlikkust ja suurendada infrastruktuurihuvide riske.

Ennetamine ja juhtimine keskendub mullakaitse tagamisele: mullapinna katmine taimestiku või multšiga, kontuurpõllundus, rohumaade ja hekide paigaldamine ning vajadusel piirangud veevoolu ja tuule mõjustamisel. Erosiooni mõju hindamiseks kasutatakse sageli mudeleid ja hindamismeetodeid, näiteks USLE või RUSLE, mis aitavad kavandada sobivaid kaitsemeetmeid.