Metüülhalogeniid

Metüülhalogeniid, tuntud ka kui halomeetaan, on orgaaniline ühend valemiga CH3X, kus X on halogeeniaatom nagu fluor (F), kloor (Cl), broom (Br) või jood (I). Need ühendid on süsiniku ja halogeeni vahelise kovalentsete sidemete tõttu tavaliselt lenduvad ja madala molekulmassiga. Metüülhalogeniidid on värvitud gaasid või lenduvad vedelikud, millel võib olla magus või terav lõhn, olenevalt konkreetsest halogeenist.

Metüülhalogeniide võib leida nii looduslikult kui ka sünteetiliselt toota. Looduses tekivad nad peamiselt mikroorganismide tegevuse, vulkaanipurske ja metsade tulekahjude tagajärjel. Tööstuslikult valmistatakse neid metanooli reageerimisel vastava halogeenhappega või halogeenimisreaktsioonidel.

Rakenduste osas on metüülhalogeniididel mitmesuguseid kasutusviise. Metüülkloriidi (CH3Cl) on kasutatud külmutusagensina ja polümeeride tootmisel. Metüülbromiidi (CH3Br) on varem laialdaselt kasutatud pestitsiidina ja fumigandina mullas ning kaupade kahjuritõrjeks, kuid selle kasutamine on keskkonnamõjude tõttu paljudes piirkondades piiratud või keelatud. Metüüljodiidi (CH3I) kasutatakse peamiselt orgaanilises sünteesis reaktiivina, eriti metüleerimisreaktsioonides. Metüülfluoriid (CH3F) on vähem levinud ja seda kasutatakse spetsiifilistes rakendustes.

Paljud metüülhalogeniidid on lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ) ja võivad atmosfääri sattudes osaleda keemilistes reaktsioonides, sealhulgas osoonikihi kahjustamises, nagu on täheldatud metüülbromiidi puhul. Samuti võivad need olla inimtervisele kahjulikud, põhjustades ärritust või tõsisemat toksilisust sõltuvalt ühendist ja kokkupuute tasemest.