kovalentsete

Kovalentsed sidemed on aatomite vahelised sidemed, mis tekivad elektronpaaride jagamisel kahe või enama atomi vahel. Selline side tekib peamiselt mittemetallide vahel, kui aatomid soovivad täita väliskihi elektronskeemi, jagades üksteisega elektronpaare. Jagatud elektronpaarid seovad moodustatava molekuli või ühendiga ning sideme tugevus ning geomeetria sõltuvad osalevate aatomite elektronegatiivsusest ja orbitalilise liitumise iseloomust.

Tüübid ja polariteet: Kovalentsed sidemed võivad olla ühe (üks elektronpaar), kahe (kahekordne) või kolme (kolmekordne) elektronpaari jagamisel. Kui elektronegatiivsus on sarnane, elektronid jaotuvad peaaegu ühtlaselt ja side on mittepolaarne; suurema erinevuse korral tekib poollaeng ja side on polaarne.

Teooriad ja mudelid: Lewisi struktuurid kirjeldavad, kuidas sidemed ja elektronid paiknevad aatomite ümber. Valentsi sidumise teooria ning molekulaarsed orbitalid selgitavad elektronide jaotumist energiatasemete vahel ja kuidas see mõjutab molekuli geomeetriat. VSEPR-mudel ennustab molekuli ruumilist geomeetriat kindlate sidemete arvu põhjal.

Omadused ja näited: Kovalentsed sidemed esinevad peamiselt orgaanilistes ühendites ja paljudes anorgaanilistes ühendites. Näited: H2, O2, H2O, CH4 ja C2H6. Mõned kovalentsed sidemed moodustavad võrgustikke, näiteks teemant (kõva kolmemõõtmelise võrgu) ja kvarts SiO2 ning grafiit (kihiline struktuur).

Tähtsus: Kovalentsed sidemed on aluseks enamikule keemiatööle ja bioloogilistele protsessidele; need määravad molekulide omadused, reaktsioonide käitumise ning paljude materjalide omadused.