Maksakahjustused

Maksakahjustused viitavad kahjustustele või häiretele, mis mõjutavad maksa normaalset toimimist. Maks on elutähtis organ, mis täidab arvukaid funktsioone, sealhulgas detoksifikatsiooni, valkude sünteesi ja seedimise abistamist. Maksakahjustused võivad tekkida mitmesugustel põhjustel ja nende tagajärjel võib tekkida erineva raskusastmega probleeme.

Levinumad maksakahjustuste põhjused hõlmavad viiruslikke hepatiite (nagu hepatiit A, B ja C), alkoholi liigtarvitamist, rasvmakshaigust (nii alkohoolset kui ka mittealkohoolset), teatud ravimite või toksiinide kokkupuudet ja autoimmuunhaigusi, kus immuunsüsteem ründab maksa. Samuti võivad maksakahjustusi põhjustada pärilikud haigused, nagu hemokromatoos või Wilsoni tõbi, ning sapiteede obstruktsioonid.

Sümptomid võivad varieeruda sõltuvalt kahjustuse põhjusest ja ulatusest. Kergetel juhtudel võib maksakahjustus olla asümptomaatiline. Edasi arenedes võivad sümptomid hõlmata väsimust, isutust, iiveldust, kõhuvalu (eriti paremal ülakõhus), naha ja silmavalgete kollasust (ikterus), tumedat uriini, kahvatuid väljaheiteid, sügelust ja vedeliku kogunemist kõhtu (ascites) või jalgadesse.

Diagnoosimiseks kasutatakse tavaliselt vereanalüüse maksaensüümide taseme määramiseks, samuti uriinianalüüse ja kujutiseuuringuid, nagu ultraheli, kompuutertomograafia või magnetresonantstomograafia. Mõnel juhul võib vajalik olla maksa biopsia. Ravi sõltub maksakahjustuse põhjusest ja võib hõlmata elustiili muutusi (nt alkoholi vältimine, kaalulangus), ravimeid viirusinfektsioonide raviks või immuunsüsteemi allasurumiseks, samuti operatsiooni sapiteede obstruktsioonide korral. Raske maksakahjustuse korral võib vajalikuks osutuda maksasiirdamine.