Laborikatsete

Laborikatsete mõiste viitab kontrollitud katsetele, mis viiakse läbi laboratooriumikeskkonnas eesmärgiga testida hüpoteese, uurida mehhanisme või hinnata materjalide, toodete või süsteemide omadusi. Katsete kavandamisel määratakse hüpotees ning täpsustatakse sõltumatud ja sõltuvad muutujad; erinevad muutujad kontrollitakse ja kogutakse andmed tulemuste hindamiseks.

Laborikatsete tüübid jagunevad üldiselt fundamentaalseteks ja rakenduslikeks katseteks. Fundamentaalsed katsed uurivad teooriaid ja mehhanisme; rakenduslikud katsed keskenduvad spetsiifiliste probleemide lahendamisele või toodete ja protsesside toimimise hindamisele. Sageli eristatakse in vitro uuringuid (laboris läbi viidud, reaalsete organismide asemel kasutatavate süsteemide abil) ja in vivo uuringuid (elusorganismides). Tööstuslikus ja meditsiinilises kontekstis rakendatakse standardeid ja kvaliteedi- ning ohutustestide tarvis juhiseid, nagu GLP ja ISO standardid.

Metoodika ja kvaliteet: uuringud toimuvad protokollide alusel, mis sisaldavad kontrollrühmi, juhuslikku jaotust ning ette nähtud analüüsi. Andmete analüüs peab olema läbipaisuv ja korduvvõimalus tagav, et tagada teaduslikult usaldusväärsed tulemused. Eetika ja ohutus on olulised aspektid: enne katsete alustamist hinnatakse riske, vajadusel saadakse heakskiit eetikakomisjonidelt ning tagatakse tööohutus ja keskkonnakaitse. Laborikatsetel on suur tähtsus teaduslike teadmiste loomisel, kvaliteedi tagamisel ja uute lahenduste arendamisel.