Kloorfluorosüsivesinikud

Kloorfluorosüsivesinikud, tuntud ka kui klorofluorosüsivesinikud (CFC-d), on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, kloori ja fluoriini aatomeid. Need on sünteetilised kemikaalid, mida on laialdaselt kasutatud mitmesugustes rakendustes alates 20. sajandi keskpaigast. Nende stabiilsus, mittetoksilisus ja mittekärjestav olemus muutsid nad populaarseks külmutusagensidena, aerosoolide propellentidena ja lahustitena.

KFC-de keskkonnamõju sai laialdaselt tuntuks 1970. aastatel, kui teadlased avastasid, et need lagunevad stratosfääris UV-kiirguse toimel, vabastades kloori radikaale. Need radikaalid omakorda katalüüsivad osoonimolekulide lagunemist, põhjustades osoonikihi õhenemist. Osoonikihi kahanemine suurendab maapinnale jõudva kahjuliku UV-kiirguse hulka, mis võib põhjustada nahavähki, silmahaigusi ja kahjustada ökosüsteeme.

Reageerides rahvusvahelisele murele osoonikihi pärast, sõlmiti 1987. aastal Montreali protokoll, mis reguleerib ja järk-järgult kaotab KFC-de tootmise ja kasutamise. Selle protokolliga seoses on paljud riigid edukalt asendanud KFC-d alternatiivsete ainetega, nagu hüdrofluorosüsivesinikud (HFC-d) ja hüdroklorofluorosüsivesinikud (HCFC-d), kuigi ka viimaste keskkonnamõju on kaalutud. KFC-de täielik kaotamine on toonud kaasa osoonikihi aeglase taastumise.